Uus aasta toob endaga kaasa taas mõningad muudatused. Toome mõned neist allpool välja.

Miinimumpalk tõuseb

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit sõlmisid kokkuleppe, mille järgi on töötasu alammäär 2019. aastal 540 eurot kuus ja tunnitasu 3,2 eurot tunnis.

Maksumäärad

  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 500 eurot (2018. aastal kehtinud 470 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 165 eurot kuus.
  • Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80.    Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%

Vautšerite maksustamine muutub

2019.a. 1. jaanuarist muudetakse käibemaksuseadust ja lisatakse  § 2 lg 13, milles sätestatakse vautšeri mõiste ning täpsemalt eristatakse mõisteid “üheotstarbeline vautšer” ja “mitmeotstarbeline vautšer”.

Vautšer on üheotstarbeline, kui vautšeriga seotud kauba võõrandamise või teenuse osutamise koht (KMS §-d 9, 10 ja 101) ja sellelt kaubalt või teenuselt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on vautšeri väljastamise ajal teada.

Mitmeotstarbeline vautšer on muu vautšer kui üheotstarbeline vautšer. Kui üheotstarbelise vautšeri annab üle enda nimel tegutsev isik, siis käsitatakse igat vautšeri üleandmist kauba võõrandamise või teenuse osutamisena.

Kui mitmeotstarbelise vautšeri annab üle enda nimel tegutsev isik, siis üleandmisest käivet ei teki ja käibemaksu ei arvestata. Mitmeotstarbelise vautšeri alusel arvestatakse käibemaks selle vautšeriga seotud kauba üleandmisel või teenuse osutamisel.

Kui üheotstarbelise või mitmeotstarbelise vautšeri annab üle teise isiku nimel tegutsev isik (vahendaja), tekib vautšeriga seotud kauba võõrandamise või teenuse osutamise käive isikul, kelle nimel vautšeri üle andnud isik tegutseb. Teine isik loeb vautšeriga seotud kauba või teenuse käibe toimunuks päeval, millal toimus temale vautšeri eest makse laekumine või vautšeri lunastamine, olenevalt sellest, milline toiming oli varaseim. 

MOSS erikorra lihtsustumine väikeettevõtja jaoks

Muudatuse kohaselt on ettevõtjal, kes osutab väikeses mahus piiriüleselt digiteenust, võimalus maksustamisel järgida oma asukohariigi reegleid. Alates 2019. aastast loetakse käibe tekkimise kohaks ettevõtte (teenuse osutaja) asukoht juhul, kui digiteenuste käive teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale ei ületa 10 000 eurot. See tähendab, et kuni vastava künnise täitumiseni on ettevõtjal õigus digiteenuse osutamisel järgida oma asukohariigi reegleid. Seega, Eesti ettevõtja võib maksustada teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale osutatavad digiteenused kuni piirmäära ületamiseni Eesti käibemaksumääraga (20%) ning deklareerida need oma käibedeklaratsioonil siseriikliku käibena KMD lahtris 1.

Ühtlasi on siin tingimuseks, et isik ei oma asukohta või püsivat tegevuskohta mujal liikmesriikides peale tema asukohariigi (koduriigi).

Samas on ettevõtjal võimalus täita maksukohustus tarbimisriigis (st mitte Eestis) ka juhul, kui digiteenuste käive jääb alla 10 000 euro. Selline valik kohustab isikut järgima digiteenuste vastavat maksustamist kahe kalendriaasta jooksul.

Kui digiteenuse müüja juba kasutab MOSS-erikorda, siis on võimalik samal moel deklareerimist jätkata ka alates 1. jaanuarist 2019, st lugeda piirmäära arvestamata kõikide piiriüleste klientide puhul teenuse osutamise kohaks lõpptarbija asukohariik.

Kui MOSS erikorra kasutaja, kelle digiteenuste käive jääb alla 10 000 euro, soovib erikorra kasutamist lõpetada, tuleb MOSS avaldusel täita lõpetamise taotlus („soovin lõpetada erikorra kasutamise“). Siinjuures tuleb silmas pidada, et erikorrast väljaarvamisest alates hakkab ettevõttele kehtima nn karantiiniperiood 6 kuud, mille jooksul ei ole võimalik uuesti erikorra kasutajaks registreerida.

Kui digiteenuste piiriülene käive ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 euro piiri, on edasiste teenuste puhul käibe toimumise kohaks tarbimise liikmesriik ning ettevõtja on kohustatud arvestama ja tasuma käibemaksu vastavas liikmesriigis. Seega peab ettevõtja peale piirmäära täitumist valima, kas registreerida end igas lõpptarbimise liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks või rakendada teises liikmesriigis tekkiva maksukohustuse täitmiseks MOSS erikorda.

Muutub MOSS erikorra kasutamisel arve väljastamise põhimõte. Kui seni tuli arve väljastamisel järgida sihtriigi reegleid, siis alates 2019 järgib erikorda rakendav maksukohustuslane arve väljastamisel üksnes oma registreerimisriigi arve esitamise reegleid.

Laieneb isikute ring, kellel on õigus deklareerida kauba importimisel tasumisele kuuluvat käibemaksu käibedeklaratsioonil

 2019. aasta 1. jaanuaril ja 1. veebruaril jõustuvad käibemaksuseaduses muudatused, millega laiendatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigust omavate isikute ringi ja lihtsustatakse selle õiguse kasutamise tingimusi.

Alates 1. jaanuarist 2019 saavad muude nõutavate tingimuste täitmisel impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õiguse ka need maksukohustuslased, kelle eelneva 12 kuu kogukäibe hulgas puudus 0% käibemaksuga maksustatav käive. Kuni 2018. aasta lõpuni ei saa impordi käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õigust kasutada maksukohustuslased, kelle viimase 12 kuu kogukäibest on olnud nullmääraga maksustatud alla 50%.

Teise muudatusena jäetakse alates 1. jaanuarist 2019 seadusest välja nõue, et impordi käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õiguse saamise ühe tingimusena peavad kõik maksukohustuslase viimase 12 kuu maksudeklaratsioonid olema esitatud elektrooniliselt. See nõue enam ei ole asjakohane, sest maksudeklaratsioone valdavalt esitataksegi elektrooniliselt.

Nimetatud muudatuste valguses tuleb siiski arvestada, et impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õiguse kasutamiseks peab olema täidetud kolm tingimust, mida 1. jaanuarist 2019 ei muudeta:

  • isik peab olema käibemaksukohustuslasena registreeritud järjestikku vähemalt eelnevad 12 kuud,
  • tal ei ole eelneva 12 kuu jooksul olnud tähtajaks esitamata maksudeklaratsioone ja
  • tal ei ole olnud eelneva 12 kuu jooksul maksuvõlga.


allikas: emta.ee