Praegune raamatupidamise seadus on reguleerinud arvestusvaldkonda juba alates 2002.a. Elu muutub ja ka raamatupidamise seadus vajab kaasajastamist. Lisaks sellele on vaja viia sisse ka muudatused, mis puudutavad uut Euroopa raamatupidamisdirektiivi
2013/34/EL.
2015.a. on asutud vastu võtma uut raamatupidamise seadust. Praegusel hetkel on seadus Riigikogus esimesel lugemisel ja see plaanitakse vastu võtta käesoleva aasta lõpuks.
Uus seadus toob kaasa mitmeid muudatusi audiitorkontrolli ja ülevaatuse piirmäärades, muudetakse ka äriseadustikku. Praegu pööraksime tähelepanu sellele, mis väiksemaid ettevõtjaid kindlasti kõige rohkem huvitab. Kuidas muutub vastavalt direktiivile aruandluskohustus.
Eesti puhul on tegemist enamuses mikro- ja väikeettevõtjatega. Kuigi võib tunduda, et mikroettevõtja mõiste on lai, on sellel ka mõned piirangud.
Kahjuks on välja jäänud nimekirjast mittetulundusühingudja sihtasutused ning FIEd. Praeguse eelnõu kohaselt nemad ei saaks kasutada erandeid, sest klassifitseerimisel on juttu vaid äriühingutest.
Eesti Maksumaksjate Liit on oma märgukirjas juhtinud tähelepanu sellele probleemile ja loodetavasti seda ka arvestatakse.
Autor: Laura Sults
Uus seadus toob kaasa mitmeid muudatusi audiitorkontrolli ja ülevaatuse piirmäärades, muudetakse ka äriseadustikku. Praegu pööraksime tähelepanu sellele, mis väiksemaid ettevõtjaid kindlasti kõige rohkem huvitab. Kuidas muutub vastavalt direktiivile aruandluskohustus.
Ettevõtjate rühmitamine
Uue raamatupidamisseadusega on plaanitud vähendada väiksemate ettevõtjate aruandluskoormust ja seetõttu alustatakse ettevõtjate jagamisega gruppidesse.Ettevõtja kategooria | Nõuded |
Mikroettevõtja | Äriühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele:
|
Väikeettevõtja |
Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi:
|
Keskmise suurusega ettevõtja |
Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi:
|
Suurettevõtja |
Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi:
|
Väike konsolideerimisgrupp |
Konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa järgmisi tingimusi;
|
Keskmise suurusega konsolideerimisgrupp | Konsolideerimisgrupp, kes ei ole väike konsolideerimisgrupp ja kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa järgmisi tingimusi
|
Suur konsolideerimisgrupp | Konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi:
|
- Üks osanik - seega on jäetud välja täis- ja usaldusühingud, kus peaks osanikke olema vähemalt kaks. Lisaks sellele ei saa ka sõbraga või äripartneriga tehtud firmade puhul kasutada lühemat aastaaruande vormi. Juhatuse liikmeid võib olla rohkem.
- Käibemaksukohustuslane - see on kindlasti üks olulisemaid piiranguid. Kuna mikroettevõtja puhul peavad olema kõik punktid täidetud, siis see võib muuta päris paljude pisifirmade kategoriseerimist.
Uued majandusaasta aruande esitamise nõuded
Mida siis uue seaduse jõustumisel täpselt esitama peab? Järgnevas tabelis on toodud kokkuvõtvalt aruanded vastavalt ettevõtja suurusele.
Ettevõtja kategooria
| Majandusaasta aruande avaldamine |
Mikroettevõtja
| Bilanss + kasumiaruanne + kuni 3 lisa |
Väikeettevõtja | Bilanss + kasumiaruanne + aastaaruande kuni 9 lisa + tegevusaruanne |
Keskmise suurusega ettevõtja ja keskmise suurusega konsolideerimisgrupp | Nõuded ei muutu. |
Suurettevõtja ja suur konsolideerimisgrupp | Nõuded ei muutu. |
Väike konsolideerimisgrupp
| Puudub konsolideeritud majandusaasta aruande koostamise ja avaldamise kohustus, kuid erand ei kehti konsolideeriva üksuse suhtes, kes ise või kelle konsolideeritav üksus on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud äriühingust avaliku huvi üksus. |
Autor: Laura Sults