Millal peab hakkama piiratud käibemaksukohustuslaseks
Kõik ettevõtjad teavad seda, et kui käive on kalendriaasta algusest suurem kui 16 000€, siis tuleb hakata mõtlema käibemaksukohustuslaseks registreerumise peale. Uudiseks võib olla aga see, et kohustus hakata piiratud käibemaksukohutuslaseks võib tekkida juba esimese ostu sooritamisega ja käibe suurus ei mängi mingit rolli.
Kes on piiratud käibemaksukohustuslane
Piiratud käibemaksukohustuslane on Eesti isik ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsev välisriigi isik, kes peab tasuma teatud tehingutelt riigile käibemaksu, kuid kellel ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Tuleb aga kindlasti meeles pidada, et see kohustus ei laiene käibemaksukohustuslasele ja ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule.Millal tekib kohustus registreerida end piiratud käibemaksukohustuslaseks?
Piiratud käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus saab tekkida kahel erineval juhul. Vaatame neid mõlemaid võimalusi lähemalt.Teenuse ostmine
Eesti isikul ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval välisriigi isikul, kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult KMS § 10 lõikes 5 nimetatud teenust, tekib piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus alates selle teenuse saamise päevast.Sellised teenused on:
- intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine
- reklaamiteenus
- konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus
- finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus
- tööjõu kasutada andmine
- vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine
- elektroonilise side teenus, kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine
- elektrooniliselt osutatav teenus
- maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võrgule ligipääsu võimaldamine ja maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia edastamine võrgu kaudu ning nendega otseselt seotud teenused
- välisõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühiku võõrandamine
- tasu eest käesoleva lõike punktides 1–10 nimetatud teenusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine
Oluline ei ole, millise välisriigi ettevõtjaga tegemist on ja oluline ei ole ka see, kas see isik on tema koduriigis üldse käibemaksukohustuslane registreeritud. Peaasi, et tegemist on ettevõtlusega tegeleva isikuga. Ja kindlasti tuleb meeles pidada, et mõiste "Eesti isik" hulka kuuluvad ka MTÜd, SA-d jne. Kuigi nende põhitegevus ei ole kasumi teenimine, peavad nad sellest hoolimata mõne eelpool mainitud teenuse saamisel ennast registreerima. Ja tänapäeval on väga lihtne osta näiteks reklaamiteenuseid või e-teenuseid välismaalt.
Kauba ostmine
Teine võimalus, millal tekib registreerimiskohustus on kauba ostmine üle piirmäära Euroopa Liidust. Piirmäär on 10 000 € alates kalendriaasta algusest (välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend) ja kohustus tekib piirmäära ületamise päevast.Piiratud maksukohustuslase õigused ja kohustused
Peale registreerimist peab piiratud käibemaksukohustuslane arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma vastavalt KMS § 29 lõikes 12 sätestatule:KMS § 29 lõige 12 ütleb, et käibemaksusumma tuleb arvutada järgnevatelt toimingutelt:
- kauba impordilt Eestisse (v.a maksuvaba import)
- kauba ühendusesiseselt soetamiselt (v.a maksuvaba soetus)
- kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus
- Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamiselt Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult
- teenustelt, mis on saadud Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult
- eelpool nimetamata kauba soetamiselt Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult
- tasuma käibemaksu KMS §s 38 sätestatud korras.
- säilitama dokumente ja pidama arvestust KMS § 36 lõikes 3 sätestatu kohaselt.
- esitama käibedeklaratsioone üksnes juhul, kui ta on teinud maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid (KMS § 27 lg 2 p 2)
Seega tekib alati reaalne maksukohustus, kuid mõningatel juhtudel võib see isegi tulla ettevõtjale kasuks. Nimelt saab piiratud käibemaksukohustuslane osta kaupu ja teenuseid oma käibemaksunumbri esitamisel ilma käibemaksuta. Seega on see kasulik, kui müüja koduriigi käibemaks on kõrgem kui Eesti oma.
Mida veel teada
Nagu eelpool toodud, tekib kohustus registreeruda piiratud käibemaksu-kohustuslaseks kahel juhul: teenuste ja kaupade ostmisel. Siin tuleks meeles pidada seda, et kui on tekkinud piiratud maksukohustus teenuste saamisel, siis ei teki automaatselt kohustust tasuda käibemaksu kaupade ostmisel. Seega peab piirmäära ületamisel maksuhaldurit teatama kolme tööpäeva jooksul. Kui aga isik hakkab piiratud käibemaksukohustuslaseks kaupade saamise tõttu, siis peab ta ka tasuma käibemaksu teenuste saamisel.Võib aga juhtuda, et isikul on teenuste saamise tõttu registreering ja ta ikka annab kaupade soetamisel müüjale oma piiratud käibemaksukohustuslase numbri ja müüja arvestab selle alusel nullmäära. Sellist tegevust peetakse sooviavalduseks asuda kaupade soetuselt tasuma käibemaksu Eestis ning tekib kohustus deklareerida kaupade ühendusesisene soetamine oma käibedeklaratsioonil ning tasuda sellelt käibemaks (KMS § 25 lg 3). See tähendab, et edaspidi peab tasuma käibemaksu kõigilt kauba ühendusesisestelt soetamistelt.
Registrist kustutamine
Mitte miski ei ole igavene ja seega saab ka piiratud käibemaksukohustuslast registrist kustutada.Selleks on kaks võimalust.
- Kui piiratud maksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, siis on tal võimalus/kohustus esitada avaldus enda registreerimiseks käibemaksukohustuslasena ja peale registreerimist kustutatakse ta piiratud maksukohustuslase registrist ja talle laienevad kõik käibemaksukohustuslase õigused ja kohustused.
- Teatud tingimustel saab lasta ennast ka kustutada. Selleks on olemas mõningad eeldused.
- Isik peab enne kustutamist olema maksukohustuslaste registris registreeritud vähemalt kaks aastat.
- Tema ühendusesiseselt soetatud kauba koguväärtus ei ole viimasel kalendriaastal ületanud ega ületa tema arvestuste kohaselt ka jooksval kalendriaastal kauba ühendusesisese soetamise piirmäära 10 000 eurot (KMS § 23 lg 2).
- Silmas tuleb pidada ka võimalikku teenuste ostmist tulevikus. Sest nagu nägime, tekib kohustus registreeruda juba teenuse saamise esimesest päevast.
Kokkuvõtteks
Piiratud käibemaksukohustus ei ole kindlasti asi, mida karta. Deklaratsioonide esitamine ei ole keeruline, kuid arvestama peab reaalse maksukohustusega, mis võib endaga kaasa tuua ka intressikohustuse. Plussiks on see, et nii mõneski riigis on käibemaks suurem kui 20% ja seega võib tekkida ka rahaline võit.Laura Sults
Artiklis on tuginetud Maksu- ja Tolliameti infole.